Kas see ongi see elu?
Kas need olidki minu unistused?
Ei julge veel ennast maha ma ennast matta.
Et kõike enda taha üksi jätta.
Vaadata otsa lõputule otsale.
Või otsatule lõpule...

Kas see ongi see kõrgvorm,
Millest unistanud nii kaua oleme?
Esimese kivi viskajaid.
Leidub tänapäev rohkem kui enne...
Istun ja imestan.
Vaikselt lõhestub minu unistus.

Kas see reaalsus,
Ongi see mille eest võitlesime?
Uued tornid,
Teistmoodi vangikongid...

Aega on nii vähe.
Sõnu enam ei õpita pähe.
Teeni raha.
Et elu ei oleks väga paha.
Mata maha oma tunded.
Ankruid vaja enam pole...

Kardan hommikuti ärgata.
Sest kõik selle enda eest taas leian.
Midagi ei muutu.
Kuidagi enam oma ellu ma ei kuulu...

Kus pöörasime kõrvaltänavale?
Mis viltu läks...
Unistan,
Ja vahest endalgi tunnistan..
Mis valesti tehtud sai.
Maailm ju nõnda suur ja lai...