Anna mulle oma tiivad,
Sest need mind kõrgele viivad.
Iga päev ma alla poole kukun.
Tunnen, et vaikselt hukun...

Oma armastusega tõsta mind üles.
Ole tasa ja hoia mind enda süles.
Olen päris rikkis, päris katki.
Väiksemateks tükkideks jälle kukun varsti.

Hinge hoian kinni,
Kõrvu ning ka silmi.
Lainetes veel ei tahaks puhata.
Natuke veel võiks ju elada.

Anna mulle omad tiivad.
Need mind päästavad ja kõrgele viivad.
Minu peale paistku sinu pale,
Et rõõmsamaks muutuks minu elu nii hale.

Anna mulle omad tiivad.
Läheks randadele kus on ilusad liivad.
Tahaks saada tõelist rahu.
Aga see mulle kuidagi pähe ei mahu...