Päikene just loojus,
Ning metsa taha kadus päeva viimne soojus.

Vist öö on tulemas külm
Sellega saabub päeva surm.

Vaatan kõrgusesse taeva,
Vaikselt möödumas näen tähelaeva.
Kaugusesse kaob ka tema,
Teda igatsema ei hakka, ega.

Silmad varsti sulgema pean,
Ennast vaikselt magama juba vean.
Mõtted veel päeva tegudes,
Ning ka osaliselt teiste eludes.

Head ööd,
Kõik päeva lõpetama tööd!
Homme on uus päev,
Kuid mööda seegi läeb.

Ootama jään vaid päikest,
Mitte suurt, võib olla väikest.
Üles mind soojenda,
Et mu mõtted mind ei morjenda.
Et nautida võiksin sinust,
Naeratusest ning silma ilust.

Vaikselt teki alla poen,
Veel sekundeidki loen,
Päev on läbi.
Kännust kaugele ei kukkunud ka see käbi.
Pea pööran ära,
Et varsti saaks jälle näha sinu silme sära.