Süda,
Jälle karastan ma sind.
Sa oled väike,
Sa oled kole.
Arme täis sa vaid nüüd oled.

Nii mitu korda seda kokku liiminud,
Ja puruks jälle kukkund sa.
Mudas, ja kivise kalda peal.
Tükkidena, lebad seal.

Ja sinu jälle üles korjan.
Kokku klopsin.
Vahet ju pole,
Sa oled juba niigi kole.

Kriimustusi külgedel,
Osalenud mängudel,
Kust võitjana,
Ei väljunud sa.

Anna andeks,
Et loll ma olen.
Vaatan ringi
Ning valu sulle vaid teen.

Sind ära ma ei viska.
See ei käi nii lihtsalt.
Sa oled katki
Ja sa oled kole.
Aga ega see ju maailma lõpp ei ole.
Sa kukud jälle,
Et järgmisel korral tükkideks kukkuda taas.
Ning oledki üksi, lebad maas.
Killud laiali, igal pool.
Sina oledki, maa sool.