Kui hommikusel tunnil, 
Veel mõtte sunnil
Istud, mõtled ja unistad. 
Esimese vaikselt unustad...

Kui hommikul veel mõtled sellest,
Ühest asjast, sellest ühest kellest.
Mõtled aina uuesti ja uuesti.
Sellest mõtled suuresti.

Sosinal see päike hiilib.
Iga hetkega päeva juba lühikesemaks viilib.
Mõtetes sa oled siis,
Kui päike ennast kõrgele viis.

Väsimus sind jalust tõmbas,
Pimedaks võõpas.
Mõteldes ja istudes.
Tuule käes õõtsudes.

Maailm ise kätte ei tule.
Mõte ise ära ei sure.
Viivu veel mõtle.
Siis tõuse, ja välja ütle.