Ja ma kasvatasin südame tugevaks,
Asju mitmeti lugevaks.
Sest sina olid tuul,
Leht langeval puul.
Siin sa kunagi olid.
Aga ära sa kolid.

Südamelt eemale peletasin haid.
Süda, liiga haiget sa said.
Tuhandeks tükiks sa kukkusid.
Liiga mitu korda hukkusid.

Ja ütlesin ma vaid,
Haiget sa väikene said.
Siin olid sina,
Kuid sinu jaoks mitte mina.

Ootan aega,
Kui näen oma valget laeva.
Nagu päikest tõusvat,
Mu süda näeb ikka nõudvat.
Seda mida ei saa.
Seda ihkan ma.

Ja liimin ta kokku.
Ei tõmba samasse lohku.
Seda luban,
Kui seda suudan.
Lubada ju ei saa,
Kuid mitte selleta ka elada.

Ja su taas ümber kasvatan.
Enne kui õide jälle lahvatan.
Meenutan endale neid okkaid teravaid,
Mida siis tunda said.