Möödunud elu unustada proovin,
Uuelt sibulalt uue kihi koorin.
See mis oli,
Minevikku jääb.
Läbikukkumised,
Oma käe läbi hukkumised.

Leida proovin midagi muud.
Midagi paremat, midagi uut.
Pööran nina sinna,
Kuhu tahan minna.

Liiga kaua ootasin,
Seda valget laeva.
Liiga kaua kaevasin,
Vaid endale ma hauda.

Kõik ju seal siis paha polnud.
Kuid sind seal ei olnud,
Sind ma ei leidnud.
Võõras omas kodus ma olin.
Seepärast nüüd mujale kolin.

Päike nüüd paistab mu paremal käel,
Ellu jäin imekombel, mingil ime väel.
Unustada kõike ma ju lihtsalt ei saa.
Külla aga luku taha sulgeda.
Mineviku sinna jätan.
Kõik vana sinna matan.
Elu vana, head aega!
Liiga kaua ootasin ma valget laeva.