Mõtte õhku viskan,
Ning vaatan kuidas ta lendleb.
Nagu väike laps,
Kes maailma esmakordselt
Avatud silmadega näeb.
Küsid küsimusi,
Naerma ajad.
Veel ma ära ei väsi.
Püüdlikult sind omasse ojasängi suunan.
Ning näe,
Sa oled valmis,
Vorbitud minu peast.
Minu laps.
Minu vaimusünnitis.
Ja sa ei tööta minu vastu.
Sa oled minu osa.
Võib olla hiljem,
Sa andestad mulle ka.
Võib olla hiljem,
Sinu tapan ma.
Elu sulle sisse puhusin,
Sulle eose andsin,
Mõttetera.
Avarda mu meelt.
Et ma mõistaksin ka sinu keelt
Sunday, May 25, 2008
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment