Küll ma kukun,
Küll ma kaotan.
Oma kaardid lauale laotan.
Siis kui mõistus on läinud.
Ning liiga mitmed arstid külas on käinud.

Võib olla funktsioneerin lõpuni.
Elan vähe,
Võib olla kunagi ujun Kõpuni...
hingan ja tööd ma teen.
Seda ikka natukene veel.
Siis on ju parem meie kõigi meel.

Aga hingata on raske.
Vaimusilmas kuulen ma laske.
Vabaks mind laske!
Ühiskonna surve mu peas
vist aina kasvab.
Ning viliseb mul silme ees.

Tee tööd,
Siis tuleb armastus.
Teen tööd,
Tuleb ainult ahastus.

Miks mind nõnda haigeks küll loodi.
Minu kindluseks ainult minu voodi...
Külm maailm seal akna taga,
Mind vist kunagi ei nuta taga.

Aga homme lähen juuksuri.
Teen näo endale peale,
Et soeng parandab kõik mu vead.
Minule otsa vaatad ning ka sina tead...

Rahu,
Ainult rahu.
Tõesti,
Muud mu hing sinult ei palu.