Kas nüüd on käes see aeg,
Kui me lubadused kergemad kui õhk on?
Kas käes on aeg,
Kui me enam teineteist ei kuule.

Ma tean,
Et raske olla võib,
Kuid üksi raskemgi veel.

Kas eilsest päevast,
Tõesti juba nõnda kaua möödas on?
Kas minevik ei olegi kunagi olnud tulevik?
Mis me teeme,
Kisades vaid kurjust loome.

Kas käes ongi see aeg,
Kui homne on mingi teine päev?
Kas lubadused olid loodud ainult purunemiseks?
Kas homne päev,
Peab alati tänase tapma?

Head aega,
Vist hilja on,
Liiga hilja.
Igatsen seda sõbralikku naeratust...