Minevikku ei nuta ma taga.
Tegemata tegevusi ei karda ma ka.
Öelduid sõnu ei kahetse,
Ega mõtteid mõlgutatud mu peakese sees.

Loll pea,
Kehale nuhtluseks on vaid.
Kas tõesti mõelda liiga raske on?
Et tulevikku näha,
Ja olla parem mees.

Vabanda,
Haiget teinud ka olen.
Seda rohkem ei tee.
Ma luban.

Miks vabaks lasta,
Ei suuda ma ennast.
Ikka hing kuhugi kinni jääb.

Kahetsen vist sõnu ütlematuid.
Tegusi tegematuid.
Olusi olematuid.
Sammud enda ette sean,
Ja ennast kuidagi teisele kaldale vean.

Seda koormat ma muuta ei suuda.
Homset päeva,
See eest,
Paremaks proovin muuta.
Jääksin ka kord ma vait.
Et ei mõtleks kogu aeg ma vaid.

Kuid seda vist ei suuda.
Tahan tegusid paremaid,
Kuid ikka ootan ilmu,
Külmemaid...