Ta ütles.
Ole tasa.
Vaikselt viipas.
Mine ära.
Tuul, ta paitas. Ning õhk nii kõle.
Vaikus mis aitas. Ole tasa...
Päev mis tuli. Ja endasse ära lõppes.
Hääl mis sul sumbus, enne kui sündis.
Pööra ära pea. Pööra maha pilk, kinni.
Ole tasa
Pungast õis tekkis.
Parem ole tasa.
Mõtted sul ju mõttetud.
Ole tasa.
Matsin maha mõtted, enda arvates ausad võtted.
Head aega. Ole tasa.
Head aega? Mul hakkas paha.
Pööran lehe, järgmise täidan.
Kust tuli päike, kus ta kadus?
Ole tasa. Palun mine...
Jooksen. Ja jooksus vaim vist väsis.
Kadus tee ja kadus siht.
Mine ära... Ole tasa...
Eksisin. Kaugele. Tuul veel sosistab.
Mul kõrva vaikselt.
Ole tasa. Mul lihtsalt paha...
Monday, December 1, 2008
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment