Sinu kurbus on peidetud kuhugi silmade taha.
Näeb seda siis, kui pilgu pöörad maha.
Seal on kõik need mineviku lootused.
Helgema tuleviku helged lootused...

Kurbus on peidetud sinu silmade taha.
Paar sõbralikku sõna ja sulad kui vaha.
On vaid vaja tunda meeletult rahu.
Nii palju, et see vist südamesse kõik ära ei mahu...

Ootasid ju sa kõike ees,
Sulistasid külmas kevadises vees.
Hõikasid ja naersid vaid, et tuleb suvi!
Kuigi vaevult oli äsja sulanud ju lumi...

Ootame aina aga rõõmsat meelt,
Mitte sapist, halvavalt, teravat keelt...
Ning paremat homset ju loodame.
Unistusi aina tilga haaval joodame.

Sinu kurbus nüüd on peidetud, silmade taha.
Sa ise ju tead, seda tunnistada enam ei taha.
Õnn mis kunagi ootas sind nende uste taga,
On veel seal – ära seda maha maga.