Viirastus,
Läbi kauge udu.
Palun siia tule vaid.
Ära kõnni mööda kaugeid maid.
Viirastus,
Sa tutvus uus.
Kohe minu südame sa ära sõid.
Kuigi olid siin ju viivu vaid...
Punane.
Ja mitte kordagi tusane.
Pimeda öö keskel mu väike valgus.
Pimedas öös – üks väike algus.
Ära küsi küsimusi.
Parem anna veel üks musi.
Kui lähened.
Kui tuled, oled.
Ja kaugened.
Läbi prisma mitut värvi.
Kuid punane – ei aja kunagi mind närvi.
Viirastus...
Tuleks juba õhtu uus.
Sind ma liiga harva näen.
Ja sellest vaikselt hulluks läen...
Friday, October 24, 2008
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment