Kusagil tee peal,
Sa ütlesid tere.
Ning ma värisesin üle terve kere.
Pöörasin tol hetkel pea.
Enda teadmata tegin esimese vea.
Pöörasin teelt,
Et kasta oma kuiva keelt.
Torkasin selle sulle suhu.
Lühike, ja selge lugu.
Munakivi tänavad,
Talvel nõnda libedad.
Ja pilgud nii kribedad.
Keegi kusagil hüüab mu nime.
Pööran ringi,
Kuid õues on pime
Sinu kätt tunnen oma kehal.
Täitsa vabalt lasen sul seda teha.
Hääled öös,
Nii lõbusad on koos.
Kuid näha pole kedagi.
Vaid häält, ning vaikset sedagi.
Friday, October 24, 2008
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment