Istun ja ootan,
Välja vaatan.
Päikest üle pika aja
Jälle näen.
Päev kergelt õhtusse tõmbab,
Ning päike aga edasi tormab.
Järgmine pühapäev,
Logeletud ära lihtsalt sai.
Vaatasin taevast,
Ja vaatasin päikest.
Talve jõud veel loodust kinni hoiab.
Kuid tean, et seegi aeg saab läbi.
Taevas tunnen kevade hõngu,
Kunagi ta ju tulema peab...
Täna raiskasin,
Ma päeva lihtsalt ära.
Olin päris vaikselt,
Ei teinud mingist kära.
Pühapäev,
Nüüd läbi saab.
Ja ootab meid
See nädal uus.
Vaikselt päike loojub,
Ja nädal temaga.
Pea varsti padjale panen,
Et uut päeva varsti vastu võtta saaks.
Tuesday, September 9, 2008
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment