Väsinud on mu hingeaine.
Pea on selge,
Pea on kaine.
Vaikselt vaid ma pikutan.
Teki otsa sikutan.
Üle pea.
Kaua magan,
Seda ei tea.

Väsinud vist ka ilm.
Nagu vana,
Must-valge film.
Toonid on hallid,
Inimesed vaid mallid.

Väsinud on hingeaine.
Nii kaugel tundub kõik see maine.
Midagi mul oodata pole.
Ja ilm – nõnda kole.