Keegi mind vist kaelast pures.
Ootas vaikselt, mu mõtteid luges.
Pimeda öö kangelane,
Kas oledki minu väike vaenlane?

Raiuda tahaks sind ma tükkideks,
Keedaks vees, keedaks meeks.
Sinu nägu ma kunagi ei näe.
Ette jõuad panna käe.

Keegi hammustas mind öösel kaelast.
Kui olin võtmas kinni haamrist ja ka naelast.
Vaikselt võtsid minus võimust.
Toibusid sa kiirelt minu sõimust.

Veri punane ja vaikselt mürgine. 
Sinu jaoks olin nagu sea praad soolane.
Ja ürdine. 
Nakatasid vaikselt sina mind.
Vaikselt liueldes nagu kurelind. 

Keegi vaikselt öösel mind kaelast pures.
Oli see päriselt, või oli unes...
Vist viid sa mind halvale teele.
Sammud sunnid tuleveele.