Hoian kinni vaikselt veel,
Kadunud on juba minu meel
Silmad korraks avan,
Näen et vaid pikali ma magan.

Vist veel süda vaikselt tuksub,
Kõht imelikult mulksub.
Käes on öö.
Süda enam kiirelt ei löö.

Kui alustaksin uuesti,
Kas teeksin samad vead taas?
Või oleksin sel korral targem?
Oskaks olla parem,
Palju rohkem kui olin varem...

Uni mind teisele poole vaikselt veab,
Paadimees paadi valmis seab.
Pimeduses teisele poole ta mind viib.
Kaugele kaugele, ära siit. 

Oleks vaja vaid ühte sõna sooja.
Oleks vaja vaid natuke sind, õnne tooja.
Poleks vaja minna uudistama võõraid maid,
Oleks õnnelikult siin ma vaid.

Vaiksemaks jääb see hingamine.
Vaiksemaks see hinge ime...
Lamamas vaid näen ma end.
Ja hakkabki minu hinge lend.