Arvan et homme on mul aega.
Kui just ei kutsuta mind taeva.
Homme asjad viin ma lõpule.
Ja ülehomme – Kõpule.

Täna küll ei võta ette, hilja juba. 
Ootab mind voodi, ootab tuba.
Täna ei viitsi teha midagi muud,
Kui pesta nägu, pesta suud.

Luba, homme olen parem
Parem kui olin kunagi varem!
Naeratan ma kõigile. 
Isegi koledale kleidile.
Homme olen parem,
Isegi ärkan ma varem...

Täna vaikselt veel puhkan ma.
Et kiirelt homme siis saaks alata.
Elu uus minu sees,
Esmaspäev juba ootab ees.

Uni silmi juba topib,
Süda veel põues klopib.
Veel mõned vaiksed hetked enne und.
Varsti lööbki kesköö tund.

Tean, et korra olin siin,
Sellest mälestus on veel piin.
Seisin vist sama koha peal.
Või vist küll teisel real...

Kõike nägin selgelt pealt. 
Sina olid siin, ja tema tuli sealt.
Arvasid, et keegi ei näe.
Ning nii sõbralikult panid ümber tema oma käe.

Kohvikust läbi tookord käisin vaid.
Siis, kui Temaga sina kokku said.
Nägin et see polnud sõprus, vaid enamat.
Tõesti lootsin, et meil on midagi kenamat.

Korra olin ma siin.
Viha läks otse pähe nagu viin.
Kaotasin keele, kaotasin meele.
Jooksin välja, teisele poole teele. 

Sellest asjast kaua aega olin tasa.
Sees oli valus, nii jubedalt paha.
Arvasin, et mind ka teavitad.
Et ainult viivu vaid sa venitad.

Läks päev, läks kaks.
Olemine aina kummalisemaks.
Minu kallis silmasära.
Nii sa siis petsidki mind ära...

Kõik sa ära rikkusid.
Minu unelmad maha kukkusid.
Kildudeks nad purunesid.
Seinad kokku varisesid.

Jah, korra olin ka mina siin.
Tema, sina ja haige liin.
Kõike ma ju teadsin.
Ja sammud edasi seadsin...

Keegi mind vist kaelast pures.
Ootas vaikselt, mu mõtteid luges.
Pimeda öö kangelane,
Kas oledki minu väike vaenlane?

Raiuda tahaks sind ma tükkideks,
Keedaks vees, keedaks meeks.
Sinu nägu ma kunagi ei näe.
Ette jõuad panna käe.

Keegi hammustas mind öösel kaelast.
Kui olin võtmas kinni haamrist ja ka naelast.
Vaikselt võtsid minus võimust.
Toibusid sa kiirelt minu sõimust.

Veri punane ja vaikselt mürgine. 
Sinu jaoks olin nagu sea praad soolane.
Ja ürdine. 
Nakatasid vaikselt sina mind.
Vaikselt liueldes nagu kurelind. 

Keegi vaikselt öösel mind kaelast pures.
Oli see päriselt, või oli unes...
Vist viid sa mind halvale teele.
Sammud sunnid tuleveele. 

Väsinud on mu hingeaine.
Pea on selge,
Pea on kaine.
Vaikselt vaid ma pikutan.
Teki otsa sikutan.
Üle pea.
Kaua magan,
Seda ei tea.

Väsinud vist ka ilm.
Nagu vana,
Must-valge film.
Toonid on hallid,
Inimesed vaid mallid.

Väsinud on hingeaine.
Nii kaugel tundub kõik see maine.
Midagi mul oodata pole.
Ja ilm – nõnda kole.

Hoian kinni vaikselt veel,
Kadunud on juba minu meel
Silmad korraks avan,
Näen et vaid pikali ma magan.

Vist veel süda vaikselt tuksub,
Kõht imelikult mulksub.
Käes on öö.
Süda enam kiirelt ei löö.

Kui alustaksin uuesti,
Kas teeksin samad vead taas?
Või oleksin sel korral targem?
Oskaks olla parem,
Palju rohkem kui olin varem...

Uni mind teisele poole vaikselt veab,
Paadimees paadi valmis seab.
Pimeduses teisele poole ta mind viib.
Kaugele kaugele, ära siit. 

Oleks vaja vaid ühte sõna sooja.
Oleks vaja vaid natuke sind, õnne tooja.
Poleks vaja minna uudistama võõraid maid,
Oleks õnnelikult siin ma vaid.

Vaiksemaks jääb see hingamine.
Vaiksemaks see hinge ime...
Lamamas vaid näen ma end.
Ja hakkabki minu hinge lend.

Ma tahan sind.
See on paha. 
Sina noor,
Mina vana.

Ma tahan sind.
Taevane lind. 
Mina siin.
Valge on viin...

Vahemaa suur me vahel.
Nimi suur sel pahel.
Sellest rääkida ei taha...
Aga olen täitsa sula vaha.

Ma tahan sind.
Ikka pigistab see sama king.
Räägin taas sulle sama lugu.
Sinuga ma tahaks teha sugu...

Lööd mind maha.
Ei taha, et keeraks taha.
Aga see pole nii jube,
Vaata korra siia, kuule...

Ei vabanda välja vist minu sõnad,
Aga sinu hääl ikka nõnda ilus kõlab...
Ja ma olen täna siin.
Veres ringleb mul vaid viin.

Ootan sinu pilku.
Nagu sabata silku.
Tean et sa tahad.
Ja varsti koos minuga sa magad.

Enne sinuga ma koduteel,
Räägin teemast, natuke veel.
Sosistan su kõrva.
Seda tunnet ära ei mõrva.

Hoian kinni sinu käest.
Hoian kinni kõigest väest.
Sina oled noor.
Mina vist natuke purjaki pool...
Sind ma tahan.
Ja varsti sinuga ma magan.

Pea mul pöörleb,
Oma soodu.
Ja mõtted käivad,
Oma roodu.

Vist kusagil rongist kukkusin.
Välja ja maha. 
Ja millestki enam aru saada ei taha.
Maailm on paha. Maailm on paha.

Jalad mul nüüd külmetavad. 
Mõistus mujal.
Sõrmed midagi muud tunnetavad.
Ärata mind üles.
Hoia mind veel süles.

Miks lõunast puhub täna
Külm põhja tuul?
Mis on need sõnad,
Mis juba ootavad sul juba suul?

Pea olen vist ära löönud.
Mõistuse ise ära söönud.
Sõnu pildina ma mõistan.
Kiirelt õue poole sööstan.

Maailm, 
Maailm sa pole minu.
Sa oled vastik!
Sa oled niru!

Võta ära minult
Minu valu.
Muud ma tõesti
Sinult ei palu.

Las su sülle langetan oma pea.
Ma olen hea, ma olen hea.
Seda ütlen. Palun seda tea.

Maailm.
Sind ma ei taha.
Maailm.
Sina oled paha.

Vaba hing,
Keegi kinni ei hoia sind.
Sa tuled ja lähed.
Sa kunagi ennast ei seo.
Alati leiad uue peo.

Vaba hing,
Ikka igatsen ma sind.
Oled vist liiga kaugel.
Jõud mul enne raugeb...
Hoian veel kinni mälestusest.
Unisest ja hägunevast.

Vaba hing,
Lendad kõrgelt nagu vaba lind.
Oled täna siin, homme seal.
Aga kunagi mitte vahe peal... 

Vaba hing,
Mis on sinu armastuse hind...
Oma vabadusega seod mu käed.
Naeratad, ning ära läed.

Vaba hing,
Ikkagi igatsen ma sind.
Tean et elu ka sulle on toonud palju valu.
Aga siin ma olen ja liiga palju ma ei palu.
Lihtsalt väikest võimalust.
Et koos võiks proovida avada seda ust.

Vaba hing,
Keegi kinni ei hoia sind.
Tean et siduda sind ma ei saa.
Aga ei taha olla ka ilma sinuta.

Olen katkine mees.
Kõik segi on minu sees.
Kadunud on jõud.
Järgi vaid... põud...

Tühi on mu pea.
Ja hommikut taas kardan.
Sest siis tuleb õhtu üksi.
Väsinud olemast ma olen...

Vaatan välja oma aknast.
Mõttetuks see külm talv kõik muutnud on.
Maast midagi ei kasva.
Ja väikese armastuse juure ta ära külmutas.

Olen katkine mees.
Kurbus pulbitseb minu sees.
Naeratuse mu näolt sa pühkisid.
Samas mu armetu südame ära lõhkusid...

Ma olen väsinud.
Nii väsinud sellest kõigest.
Tahaks uut hommikut,
Kusagil mujal ma.
Tahan lihtsalt õnne.
Kas see siis liiga palju küsitud nüüd on?