Shh,
Kuula salaja,
Sõnu, mida ei taha öelda ma
Ole tasa,
Ma seda ei taha,
Et sa teaksid,
Et sina oled see paha.

Et sina oled see,
Kelle pärast olen valmis minema,
Maailma lõppu.
Sinna maani,
Kust minust ei kuule kippu ega kõppu.

Et teeksin kõik,
Mida võiksin ma,
Et kuidagi moodi tuleksid tagasi sa.
Unusta palun mind.
Ei ole nii kõrge minu hinge hind.
Et tuleksid tagasi,
Seda ei tahaks ma ka mitte vägisi.

Naerata nüüd jälle sa,
Mu kallis,
Mitte minu
kallis.
Edasi lähen mina,
Maailmas hallis,
Kuid see pole sinu teha.
Sina ei jätnud mind kunagi maha.
Sa ei lubanud ju midagi.
Kui süda loll ju on,
Nagu mõttetu sinine kärnkonn.

Vabandan veel kord,
Oma sõnade eest.
Vist tuli see sulle nagu välk,
sinisest veest.

Miks nii raske on sulle kõike seda öelda?
Ja jälle mitme riimi seda mõelda?
Vist mitmeti olen nõrk.
Ning läbipääsmatu oli vast see imeline võrk.

Ära pane tähele,
Et seegi kord jäin nõnda vahele
Vahet pole,
Et armastust pole.
Armastus sinus ei põle,
Vaid vist üksindus kõle.

Vist midagi ei mõistnud mina
Teatris vist ammu langes see esilina.
Süda mul veel esines,
Mõtteid ette rakendas.

Läbi kõik,
Enne kui tuli kaotus,
Enne kui tuli võit.
Puhkan vaikselt mina nüüd,
See vist mu viimane hinge hüüd.