Olen purjus, seda tean.
Seda kaigast kõrvale ikka veel vean.
Ära karda,
Mõistus ammu läinud.

Ja siin ma olen,
Pea segamini,
Mõistus ammu läinud.
Kuid põhjust veel tean,
Küsimus on meelest vist läinud...

Pisarad?
Ah, kes neist ikka enam hoolib.
Ainult saatus endale vist teid neist voolib.
Mina ja sina,
See on jama.
Saatusele täitsa üks ta puha kama.

Aga mina olen teisest puust.
Lihtsalt tavaline inimene,
Lihast ja mõnest kõverast luust.
Mina arvan,

Pisarad.
Mis me neist.
Neid huvita ju muu,
Kui ainult valu.
Mind nad üksi ei jäta.
Elu on karm
Ja siis sa sured.

Sinna kaovad meie maised mured...

vist kaugele see kõik on läinud.
Mõtted siin,
Osad läinud.
Osad seal,
Osad siin.
Mõttetus.
Ja mõtted, uus.

Ciao bambino..