Kas sa tead,
Kus asuvad minu vead?
Kas sina tead,
Mis on minu küljed head?

Vist lihtsalt mõtlen liiga palju,
Räägin tobedaid nalju,
Soojendan õhku.
Pea täis sodi ja põhku.

Kas sa tead mis teeb mulle valu?
Mida teeksin ja mida minult kunagi ära palu?
Kas tead mis mõtteid ma kunagi ei mõtle,
Ja sõnu, mida välja ei ütle?

Kas keegi teab,
Miks elu mind kreeni veab...
Elu ju üksik päris pole,
Kuid siiski tundub nõnda kole.

Puudu miski on.
Miski olemata on...
Ma ju ei nuta.
Kuid õnn mu hoovis ennast ka ei peida.

Järgi on jäänud rõõmu püüd.
Mõned mõtted,
Ning vali hüüd.
Kes seal oleks?
Et minul ka üks kord parem oleks...