Kes küll minust hooliks,
Terve inimese jälle vooliks?
Hoian kinni nööri jätkest,
Mis kaela koomale tõmbab.

Tunnen et lämbun,
Kõik silme eest kiirelt läbi läeb.
Kiirelt lõppeb jälle järgmine päev...

Kus saaksin hingata,
Rahulikult mõtteid mõtelda.
Olla mina.
Ning kus oled sina...

Kinni ma kasvan,
Nagu must asfalt...
lohisen,
Vaikselt midagi pobisen...

Hoian veel kinni,
Omi väikseid silmi.
Natuke abi palun.
Muidu olen kadund...

Kes küll minust hooliks,
Terve inimese minust vooliks?
Või ongi läbi see aeg.
Järgi on jäänud ainult vaev.

Kustub päev,
Kustub süda.
Järgi ei jää,
Miskit püha.