Kui ma kirjutan,
Mõtte mõlgutan.
Sellest sulle teada ka annan.
Kas olen paha,
Mõttetu mees, mingi vastik vaha?

Vabandan,
Sest selline vaid olen.
Ilmselt mõttetu ja kole...
Hing on haige.
Maailm pole lihtsalt valge...

Sirutan välja oma käe.
Et keegi siia tooks oma võluväe.
Seda ei usu,
Kuid ka seda ümber ma ei puhu.

Kes muu siin ikka,
Sööb seda sama sitta.
Kui mina,
See suur motherfucking viga.

Tule ise.
Ela minu elu ise.
Tean,
Sul puuduvad need samad vead.
Seda tean,
Kordama seda sa ei pea.

Aga üksi nutan.
Ainult seda suudan.
Ära palun siia vaata.
Tean.
See mõttetu ju on.

Aga elu on lits.
Nii et võta veel üks väike pits.
Ole palun siin.
Minuga.
Olen väsinud.
Kuid ei taha olla üksinda.

Õigus.
Keda see ikka huvitab.
Vabandan.
Et lolle küsimusi esitasin.
Vabanda,
Et pisaraid valasin.

Mõttetu ju see kõik.
Ka see väike tõik.
Et sa mulle tõesti meeldid.
Viga vist jälle minus.
Sori.
Rohkem ma ei selles asjas ei sori.