Sügis tulemas on taas.
Tunnen kuidas värav avaneb taas.
Julgelt edasi astun,
Korra veel tagasigi vaatan.
Anna jõud,
Anna mõistust.
Anna und
Ja anna julgust.
Tasa tasa,
Neid jutte kuulen nüüd jälle ma.
Pea on täis värve,
Ning imelisi mänge.
Üle paku astun taas.
Ning uusi asju mina loon,
Nagu täitsa segane loom.
Suvele head aega ütlen.
Puhkamisest nüüd ma puhkan.
Loojaks hakkab minu käsi.
Loomast tema vist ei väsi.
Anna jaksu,
Anna jõudu.
Anna mõistust,
Mitte vastu lõugu.
Õunad punased varsti on.
Aeg on minna.
Üle paku astun ma.
Kogu see maailm tundub nõnda
Uskumatuna...
Monday, April 21, 2008
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment