Lõpuks olen tugev,
Lõpuks silmad avan.
Vaatan seda maailma,
Nagu ta on.

Enam ma ei karda.
Enam rohkem ma ei mõtle.
Sinu naeratus mind külmaks jätab.
Kuigi kübeke
Vist veel soojake.

Omad silmad avan.
Kõike selgelt näen nüüd ma.
Jalad kõhu alt välja välja ajan,
Ning sirgu ajan.

Su naer mu kõrvus,
Ikka helgib veel.
Kuid vastu seda seina,
Enam ei jookse ma.

Mine,
Ja ole kus sa oled.
Sind valmis armastama,
Olin ma.
Mis ime mänge mängisid sa,
Kunagi teada seda ma ei saa.

Jälle kogun siis jõudu,
Ning õnnelikuks jälle saan.
Ilma sinuta.
Keegi teine,
Mu südame naerma paneb.
Mida homne toob, seda ei tea.
Kuid kindlalt tean, et lõpetan selle vea.