Esimesed sügistuuled,
Täna juba puhusid.
Esimesed sügisvihmad,
Lehed alla uhusid.

Seda lõhna kohtan õhus.
Mõrudat maiku tunnen suus,
Tunnen kõhus.

Elu puudes seisab viivu vaid.
Siis tuleb sügis,
Ning valdab neid rohelisi maid.

Aknast vaikselt välja vaatan,
Suve viimasest mälestusest veel kinni haaran.
Kuid kõik ju siin kaduv on.
Tuleb sügis,
Tuleb tali,
Tuleb külm,
Suur ning vali.

Kõik nii kiirelt ju mööda läeb.
Seda kinni ei anna hoida mingid väed.
Oled pahur?
Ole rahul.
Sügis sind ju omaks võtab.
Las see külmus sind ka külmetab.
Erksaks teeb ta meeled.
Suleb suu,
Ning suleb keeled.

Külm sügis, ütle oma nimi.
Võta mu hing,
Kui viskan kivi.
Ole armuline minule.
Siis luuletuse
Kirjutan just ma sinule.
Jäta mind sa rahule,
Aja hoopis meri vaikselt vahule.

Sest see ju sinu aeg nüüd on,
Magab karu,
Magab konn.
Karasta nüüd minu hing.
Just lõunasse vist lendaski
See õblukene lind...