Sa võtad,
Kuid midagi tagasi ei anna.
Sellest seinast,
Mu tunded läbi ei saa.
Põrkavad tagasi,
Ning maha kukkudes tükkideks purunevad.

Sul on suva,
Mul on valus...
Aga ikkagi igat su soovi,
Täidaks ma.

Vastik, vastik,
Miks peab olema süda nii sõge?
Ning miks korrast korda,
Leian jälle samasuguse,
Kellegi,
kes minust ei hooli.

Oh seda mõttetut elu.
Sinuga tahan olla,
Ja rohkemgi veel.
Kuid sul on pohhui...

Tean,
Et loll ma olen.
Loodan midagi,
Mida kunagi ei ole,
Ega tule.

Olen väsinud olemast üksi.
Kuigi sina mind ei taha,
Kokku saada sinuga on hea.
Ilmselt ma lihtsalt ei tea,
Mis mulle parem on.

Kord korra järel,
Sama vana lugu.
Seda räägib vastassugu.