Kerge öelda,
Mine mine.
Mine nüüd,
Mine ise.

Võta kingad,
võta tossud.
Tee on käidud,
ju ennegi

Ütle otse,
Ütle sirgelt.
Ära karda,
ära mõtle.

Mine mine,
Või oled ära sa unustanud,
Minemise?
Kõnni kõnni,
Ära vastu põnni.

Astu astu,
ära nüüd siin,
Enam hakka vastu.
Mine mine,
Mine ise...

Võta see samm.
Mine,
Ületa see tamm.
Astu...

Ütlen kurjalt,
Ütlen kurvalt.
Mõtlen mõtteid,
Neid nõnda sõtkeid...

Hallo,
Kas kuuled mind
Ma olen siin,
Teisel poolel.

Hallo,
Kas näed mind.
Olen kohe siin,
Sinu kõrval.

Hallo,
Kas tunned mind.
Minu lähedust sa.
Lähedal ju olen,
Kuid vist kaugel ka.

Vaata siia,
olen teisel pool klaasi.
Seda peeglit,
Sa näinud pole.

Siia vangi jäin,
Klaas on külm,
Elu karm.
Siit ei päästa mind enam ükski arm...

Pole algust,
Pole Lõppu.
Pole kippu,
Ega kõppu.

Teisele poole jõudsin,
Tagasi vist enam mitte.
Läksin seda tundmatut teed,
Ning nüüd eraldavad meid suured veed.

Kas tegin vea?
Sellest mõtlen,
Seda ei tea.
Siia ma jään,
Tagasi ei saa...

Kuhu on läinud need ajad,
Kuid siiski tunned,
Et kedagi vajad.

Südame sa välja koolitasid,
Need tunded mõistusele loovutasid.
Ratsionaalsus sai võitu,
Ning katus enam ei sõitnud.

Arvasid, et võitjaks nüüd sa jääd,
Ning enam ei näe põletatud maad.
Mõistus võidutseb,
Ning mõistus pidutseb.

Kuid iroonia ei päästnud ka sind,
Lõpuks tuli ikkagi maksta ka see hind.
Tunne siiski üles sulas,
Peast otse südamesse vuras.

Tuli aeg, et liisk langes,
Ning leidsid, et jalg jälle panges.
Kuidas küll sinu valikud alati,
Leiavad lõpu nii kiiresti?

Lihtsalt komistad ja kukud,
Lööd pea ning jälle upud...
Iga kord ju sama lugu,
Selgemaks ei muutu see udu.

Kas millalgi ka midagi head on tulemas,
Või on sinu hing alatiseks tule maas...
Kus on päike,
Kas või hea tunne, väike.

Mis tegema küll sa pead,
Et enam ei korduks need samad vead.
Kas kunagi ka tean mis on õnnelikkuse hind,
Või kas ennem seda kooleb minu hing...

Feeling tired,
Feeling down.
Don't feel like wearing that wedding gown.

Leave the village today,
Hit the streets of tomorrow.
Leave it all behind
And you'll find it before you.

Don't scream,
Because they are here and they will listen.
Let them in and make your day.

Let the sun,
Burn your eyes.
Run away bride,
You will fight.

Anna mulle põhjus hingata.
Anna mulle põhjus mõtelda.
Vaata mu üksikut elu,
Puudub täiega melu...

Võta mu käed,
Ava mu silmad,
Ning siis kohe näed -
Südames veel tuksub rütm.
Kuid vaikselt tõmbleb ta.
Sest elab üksi – armastuseta.

Ava mu silmad,
Ava mu pea.
Mind kusagile kaugele vea.
Tee mind õnnelikuks,
Hoia mind elus.

Ole minu põhjus.
Kas või praegu.
Hoia mind kinni.
Ütle sõnadeta kõike seda,
Mida vajan kuulda.
Tegudeta tee seda,
Mida vajan tunda.

Ole minu põhjus.
Täna ja homme.
Vanal aurul merel tüürin,
Ennast tunnete taha kinni müürin.

Vajan sinu lähedust,
Sinu puudutust.
Sinu naeratusest puudust tunnen.
Ole mu põhjus.
Ja puhu ära külm põhja tuul.
Ole mu põhjus,
Ning pole siis vahet miskil muul.

Hoia mind süles,
Ära ärata mind veel üles...
Las ma kuulan veel vaikust,
Ja sinu hingamist.
Mõni hetk veel,
Siis kõnnin jälle omal teel.

Seal kaugel akna taga,
Pole maailm väga vaga.
Inimesed palju kurja teevad,
Patuta hinged õlis keevad.

Las ma olen siin,
Sinugi kuhugi kaugele ära viin.
Oma kaitse jätan maha.
Ning peidan ennast sinu selja taha...

Las ma sulen korraks oma silmad,
Et siis tooksid siia kaunid ilmad.
Las ma puhkan,
Kuni väsimus minust lahkub.

Mis ootab meid veel ees?
Millal kasvab poisist mees...
Mis toob tulevik...?
Kas naerul suu ning
Meel nõnda õnnelik?

Kes seda kõike teab,
Mõnel veab,
Mõnel mitte.
Tulevik lihtsalt tume maa.
Raskem on juba hingata....

Vaata mulle silma,
Ära nea seda ilma,
Ütle tõtt mulle kohe,
Aga selles vist ongi see vahe....
Sina venitad,
Mina mõtteid kõlgutan.

See päev jälle otsa sai,
Taevas punetab,
Ning silmi unetab.

Järgmine nädal läbi sai,
Verstapost, väike vai.
Maasse sai jälle löödud.
Ning mõni saiake ära söödud.

Uni kergelt meelde tuletab,
Et peaks vist puhkama.
Päike aina tõuseb varem ja varem.
Töö tundub ikka nõmedam ja halvem...

Orav ratta peal.
Vat see olengi mina seal!
Las ma puhkan...

Aga nädal tuleb uus,
Peab puhkama,
Et natukenegi jaksaks.
Päev sai läbi.
Korvi kukkus järgmine käbi...

Tehispäike,
Vist päris väike,
Soojendab mu elu nüüd.
Sosinal kostab minu hinge hüüd...

Org vist minust sügavamaks sai,
Kunagi oli kitsas – nüüd meeletult lai.
Kuidas üle saaksin siit?
Kuhu näitab see vale teeviit...?

Tehispäike,
Idast tõusmas vist aasta esimene äike.
Varju kuhugi tahaksin ma,
Kuid kuhu, seda täpselt ei tea ma ka.
Ronin muti auku,
Ning ootama jään esimest kõva pauku.

Päästma siit sa vist mind ei tule,
Sure raisk, sure sure!
Abi vist on ammu läinud.
Ilmselt olen nõnda alla käinud...

Tehispäiksekene,
Ise kauguses ja nõnda väiksekene.
Romulast tõuseb tuhk,
Ning see võõras seal nurgas vist ongi nuhk,
Pääste teed,
On ära uhtunud kõik need veed.

Kes mind siis soojendab?
Hommikul kukelauluga üles äratab?
Kes nüüd mulle teeks lihtsalt pai?
Ning ütleks, võta mult üks sai...?

Äike vist nad ära viis,
Või jooksid nad ära juba siis,
Kui nägid mind labaselt hullumas,
Üle üksiku põllu rullumas?

Olen nad oma pesast ära peletanud,
Poolet nimedki vist unustanud.
Üksi on hea,
Üksi on hea.
Pigista silmad kinni,
Ning vaid seda tea.

Vaatan seda õhtut,
Ning mõtetesse süvenen.
Istun maha,
Üksi selle laua taha.

Kord me istusime siin armsalt koos.
Kuid polnud vist õnne selles loos.
Kus sa läksid?
Mind nõnda maha jätsid...

Igatsen sinu puudutust,
Nagu taeva õnnistust.
Armastan ikka su naeratust,
Isegi väsinult su haigutust.

Kokku kleebi minu süda,
Vist ikka ei suuda isegi sina,
Seda...

Kahetsust ei tunne ma,
Sest armastasin olla sinuga.
Ahastust ikka tunnen veel,
Sest ei kohta sind oma kodu teel.

Miks sa läksid?
Mind nõnda üksi jätsid?
Tuhat põhjust ilmselt leiaksid,
Ning nende pärast mind uuesti maha jätaksid.

Kilde üles siis korjan taas,
Süda tükkideks purunes nagu kristalne vaas.
Tulevik paistab nõnda tume,
Selgi korral olin nõnda sõge.

Andestan, kuid ei unusta.
Edasi lähen, kuid süda ei halasta.
Sinu lõhna linnas tunnen
Ning taas kokku kukun.

Neid tundeid sa ära ei võtnud,
Seda sa ei võinud.
Kergem oli sul ära kõndida.
Vist enam,
Ei tule tagasi sa...

I'll go,
I will close the door.
I know,
I've such a bore...

Life is full of surprises,
Full of laughs,
And bitter good bye's.

I guess I wasn't the one for you,
Not at this time,
Not in this life.

I'll go.
Drown my sorrow.
Those words I guess I have to borrow.
The streets are so emotionless.
Only a lonesome cabby,
Driving around,
And about.

Where will this road lead me to.
Will I meet someone?
Or will she meet me,
On some loneseome street corner.
Will you make my day,
Let me blow,
Your mind away.
Honey.

Sorry dear,
It's not the vice,
Nor the fear.

I have to go on my own.
Find my way through.
Find my way away from you,
And from your web.
Bitter sweet the poison though was...

I was not th eone for you.
But I liked you too much.
God damn,
I still miss your touch...

Võtan uue sõõmu,
Kas see toobki mulle uue rõõmu?
Peidan end,
Järgmise klaasi taha.
Kogu selle raha,
Olen ma joonud maha.

Tõstan klaasi,
Sinna uputan ma end.
Vastamata tunded,
Olematu armastus,
Kõik te surete.
Vähemalt selleks õhtuks,
Muutute te kaugeks õhuks.

Tõstan veel ühe klaasi,
Hägusemaks muutub kogu see asi...
Võtan veel ühe lonksu,
Võib olla see südamele paneb selle ponksu,
Mis sind mul unustada annaks,
Ning mu elu kusagile edasi kannaks.

Kõike näib olevat kaks korda,
Sind – mitte ühtegi korda...
Kodu poole nüüd tuigun,
Unne kiirelt suigun.
Kui kohale jõuan...

Tahan head,
Tahaks tegematuks teha kõik enda vead.
Tahan sulle head,
Tahan, et seda tead...

Voodi on külm ja tühi,
Võta juua, sellega selle külma ära pühi.
Sealt tuli see mõte,
Klaasi haaran,
See on tuttav võte.

Padjale toetan oma joobnud pea,
Järgmine õhtu, ning olen teinud järgmise vea.
Südames sinu sugune auk mul on vist,
Seda tunnen, sest
Täita seda püüan.
Sibulaid pole vaja,
Nendega pole mõtet täita seda maja.
Pisarad tulevad täitsa ise enesest,
Läbi mul lips ning vest...

Sulen silmad,
Pöörlevad ja pöörlevad need kirjad.
Mida sulle kirjutada tahaks,
Kõike mida sulle teada annaks...

Võta veel üks lonks,
Unustad täna kõik selle,
Mis haiget teeb.
Aitavad sind täna tuleveed.

Silmad sulen,
Kuid tunne ei sure.
Kasvab ainult minu mure.
Palun,
Lihtsalt siia tule...

Brake my bones,
Dear Mrs Jones.
Brake my head,
Take me to your bed.

Dear Mrs Jones,
Did you burn all of the phones,
That I have sent you?
Can't reach you,
Just want to teach you.

Dear Mrs Jones,
Blow my mind,
Won't you be so kind.
In your bed I want to find,
Dear Mrs Jones...

Brake my hand,
Burn my band,
Dear Mrs Jones.
Make me bite the sand...
Won't you help me,
Dear Mrs Jones.

Please drive me,
Mrs Jones dear.
Drive me mad.
Make me feel good,
Make me feel bad...

Dear Mrs Jones,
There is serious fun to be had.
Enough of the time that you were sad.
Dear Mrs Jones.
Just brake my bones...

Sama taeva all,
Me mõlemad ju oleme.
Need tähed seal kaugel üleval,
On sulle sama lähedal.

See öine pimedus,
On sama nähtamatu,
Kus ka sina oled.
Kuu on sama ümmargune,
Ning üksinda magamine
Sama mõttetu...

Süda sul põues põksub,
Nagu minulgi.
Kuid sama moodi ei karju ta.

Silmad sul ka ju olemas on.
Näed tähti ning kuud.
Aga mina -
Näen ainult sind ja mitte midagi muud.

Ma tean,
Mõistus minulgi vist kõrvade vahel,
Või kusagil olema peaks.
Kuid keeldub ta uskumast,
Keeldub ta mõtlemast...
Sind vaid tahan ma,
Süda ei saa olla ilma sinuta.

Soovin sulle ilusat und,
Varsti minagi sinna maailma suundun.
Silmad sulen, ning kellekski muuks ka muundun.

Sa võtad,
Kuid midagi tagasi ei anna.
Sellest seinast,
Mu tunded läbi ei saa.
Põrkavad tagasi,
Ning maha kukkudes tükkideks purunevad.

Sul on suva,
Mul on valus...
Aga ikkagi igat su soovi,
Täidaks ma.

Vastik, vastik,
Miks peab olema süda nii sõge?
Ning miks korrast korda,
Leian jälle samasuguse,
Kellegi,
kes minust ei hooli.

Oh seda mõttetut elu.
Sinuga tahan olla,
Ja rohkemgi veel.
Kuid sul on pohhui...

Tean,
Et loll ma olen.
Loodan midagi,
Mida kunagi ei ole,
Ega tule.

Olen väsinud olemast üksi.
Kuigi sina mind ei taha,
Kokku saada sinuga on hea.
Ilmselt ma lihtsalt ei tea,
Mis mulle parem on.

Kord korra järel,
Sama vana lugu.
Seda räägib vastassugu.

Who needs love thes days,
When there are so many different ways.
Who needs love and care,
Who needs somebody to stare...

You call this world so cold,
Withoutr someone to hold.
You pushed them away,
Never wanted them to stay..

You thought that your way was better,
You even wrote them a letter,
Good bye,
I will fly...

With your broken wings,
And all of those bad things.
You want to get back
Back on the track.
But it's not where it's at...

You lost your way,
Lost the day.
Now you are in the world,
Around you swirl.

Did you choose the way?
Did you want to blow it all away?
Turned away from the path,
Wanted to make a new start.

Dummy dummy,
You thought that life's so funny.
You found it,
Peace of shit.

You wanna go,
Want to end the show.
Getting the last scene,
I guess you know what you mean...

Esmaspäev, kas saad ka läbi,
Kas sul tõesti pole mingist häbi?
Muudad nõnda meie elu,
Uus nädal, kõvem melu...

Esmaspäev, kas sa lõpped ka ära?
Kas ei mõista et meile ei meeldi sinu kära?
Nädalavahetust me tahame,
Seda ainult nõuame.

Esmaspäev, millal lõpeb sinu võim?
Või on sind tõesti lõpmatu hõim?
Et võid visata neid vasakule ja paremale,
Igale Eestimaa tänavale?

Esmaspäev, palun lõpeta,
Ära kogu aeg sama asja õpeta.
Ärid tahavad raha,
Ja nad seisavad kõik sinu taga.

Esmaspäev, puhka rahus,
Võta vaba päev ning puhka puhtas õhus.
Jäta palun meid rahule,
Sea kord õiglus jalule...