Vist jälle usun ma.
Vähemalt korraks,
Selleks korraks.

Armumine lihtne,
Valu tuleb hiljem

Vist nii mind loodi.
Kisti tundmatuga tundmatusse voodi.

Süda ju enne jääst oli.
Üles ta sulas.

Sügisene aeg.
Üksi on jahe.

Arvasin et haavad enam ei parane.
Aga mul süda on päris kohtlane...

vist ikka armun ma.
Vähemalt tuhat korda.
Ja süda tükkideks kistakse.
Külma jõkke kastakse.
Tule kohal praetakse.
Tuhana põllule heidetakse.

Ja ma tõusen taas.
Ning kukun ja lamangi maas.
Kuni järgi pole miskitki.
Kõik on läinud – suusadki...