Ja nõnda tuligi maha see lumi.
Oli suvi, ning see lihtsalt ära suri.
Nõnda tulid külmad ilmad.
Ning taevasse ilmusid heledad silmad.

Krõbe õhk mis mulle vastu seisab,
Ning libe maa mis mu perse leiab
Kui esimest korda maha kukun taas –
Vete kohal vana jäätund kaas...

Krigisevad hambad,
Ning vaesed ajatud lambad,
Mind mõnusalt veel soojendavad.
Ilmad lihtsalt meelt mul morjendavad...

Talv,
Kus jälle tulid nii ruttu?
Mine parem ära – tõmba uttu.
Tahan ainult ilmu sooji.
Päikse käest mõnda kevadisemat tooni...